haigusi kandev linna lind

lendamise ja sittumise õppisime
juba väga jalad harali
varakult ja sulepesa sisse õla korjamise
lapsepõlves tiivad sirged ja
teri nokkima ettevaatlikult
tuppa teinekord lendama
sittuma autode peale õpetas ematuvi
kiirelt kui aken sulgub ees
või mõni auto mida pasandada
äkki jõuab majja
kohal me sulelised väed
igal pool oleme 
lapsi teeme kui inimesed
ilge kepp käib päeval ööl
rohkem veel kuid iial pole
tänaval näinud sa inimene
väikest
linnatuvi tibu




Mr.Fire

lähme lahku

lahku läheme
sina lähed lahku ja mina
numbrid vahetuvad ekraanil
mida tihti valid
lahku läheb maailm
oma senistest asjadest
heli muutub ja ruum
inimesed vahetuvad
lahkuvad mõtted koost
meid vähemaks jääb
hinge kolime mujale ära
kustuvad leegid
lahkume




Mr.Fire
(Mikule, Markole ja Bambule)

Heleni lugu eile kuulasime

liigud minu poole
nagu painduv aegnähe
minus sätid toole paika
meid mitu koos
samas väga vähe

igapäevane tööandja
tegemist mul jagub
peaasi et ellu jään
krants ja ilusa lakaga
suur kuid ammu lagunenud

kuid kui minu poole sõidad
tükid kokku korjad
mu painduv väike titeküünal
tuld ja ka tuhka

me eludes siin ilmas
mu väike eluandev




Mr.Fire

nähtamatu naine

elan nähtamatu naisega
kedagi ei ole
voodis pole teda näha
uksel pole näha
duchi all näha teda ei ole
meigib aga näha ei ole
keegi vaatab kuid kedagi pole
peegel on tühi
sõidab autoga
aga roolis pole kedagi
nähtamatu kuid vahel virvendab
uduselt ja aimata
ülejäänud aja on nähtamatu
ka silmi pole näha
suud ei ole ja jalgu ei ole
nähtamatu nagu vaim
kuid vahel aimatav
riidesse paneb aga seda pole näha
ka paljast ihu pole näha
nähtamatult sööb ja joob
mu aimatav naine
nii nähtamatu et vahel
muutun ise nähtamatuks




Mr.Fire