hooraloits

Viskan kirja, viskan kulli,
kas saan täna tunda munni?
Kas on seda väärt üks hoor,
pealegi, kui munn on noor?
Eilne öö mul oli jube,
unes nägin vaid Su mune.
Nüüd on tekkind salaplaan,
tulen külla, täna saan!
Sõidan kiirelt läbi vihma,
et saaks kanda kaelarihma.
Ohh ma olen õnneseen,
kõik, mis käsid, mina teen.
Põlved harki, perse püsti,
siis on lootust saada süsti
vittu, mis nii märg on mul,
et kõik muu mu jaoks on null.
Tunnen vitus värinat,
kuid ei tihka pärida,
millal kepid mind, kui loom,
nii, et karjeid täis on hoov.
Kuid, et saada peaauhinda
imen munni täiel rinnal.
Niuksun, ilastan ja neelan,
teen, neid hääli, mis nii meelad.
Kui mind hästi treenid Sa,
siis Sind rõõmsalt teenin ka.
Nii, et paugust tunned rõõmu
mina võtan veinisõõmu!
Kodutee mul pole igav,
sest on suus mul maitse imal.
See on paugust veel, mu Isand!


ühe väga hea hoora kirjutatud, kes kinkis mulle jäädavaid mälestusi...