varajane päike veepinnal

kas saaks uuesti olla Sinuga koos
tänaval lastega
kas saaks korra kala püüda Valgejõel
koos vanaisaga minna
kasvõi õega

korraks

nüüd poisid kasvavad
ilma selle jõeta




Mr. Fire
(Siimule)

arusaam

liigun eemale
küünlast sigaret süttib
ringi ümber enda ja tagasi
eluruum nii vettinud

suured koorid juhatada
puuladvad silmade sees
sõbrad alla kukuvad
vist liigne tähelepanu

nagu puhkev roos eikusagil
noor vanaks ja  nooreks tagasi
kõik lihtsalt tahavad hüpata
laulu ja luule sisse tagasi vanana

liigun raudus käed ja jalad
allapoole luuletust
ja ma pole paha
sinule ometi




Mr.Fire
(Kaupole)

kui saad muusikust sõbra

muusikust pole sõpra kunagi
kui ise hõikab
siis alati olen kohal
teda aga kunagi pole kui vaja
kuradi muusik
ta eluvõõras helin
iseenda mitmekordne kaja
sellel tühjal laval
sõnad on laulu sees
mitte tegudes





Mr. Fire

pauk

see on sobilik
kõik muu mitte
ta näole värskendavalt jobilik
naeratama paneb vitte




Mr. Fire

pole aega palvetamiseks

lõigates
põletades
tormates ja teadvalt
vihised edasi kui lendav kuul

ebaolulist neades
siin pead taas
unustama siinse
elu pole palvetamiseks




Mr. Fire

küpsisepuruga püüdja

tuvinahk see lendab õhus, täis tuvi
ümberingi küpsised ja puru
väike võti, väike karp
joonistatud taevas sinu taskus, linde täis

koer altpoolt kiikab

sammud
kuuldavad ja selged

jooned taevas
kõik mida punud

puru kausiga viska
kõõma kammiga
ja soengut sea
väike õhus linnupüüdja




Mr. Fire

talle

ainult mind




Mr. Fire

mulle

mitte kedagi




Mr. Fire

kohe eksnaine, pesunaine

paneb pesu rippu
kõik kuivanud ja pärast
pakib kaasa, võtab kokku
läinud nagu sitt ihust
kui tuvi katuselt
mu juba eksnaine
pesunaine




Mr. Fire

väike jõulurebane

hommikuses punases päikeses
kuub nii punane
ei see on oranz
nina nuusib
käpad väledad
hüppab
käes
jõulusaak





Mr. Fire

Bukowski mulle meeldib

Bukowski mulle meeldib
pole sõbra hingeõhku
pole naist kindlat siin
Bukowski meeldib teistsugustele
mitte kindla raja peal
mitte mu heal poolel
Bukowski ei meeldi mu eksnaisele
ei ühelegile neist mu elust
ei söö ma ainult joon
Bukowski elulaad kui pilv
või sinu sisseastumine
mu ellu kus figureerib
Bukowski
pole sõbra hingeõhku sest




Mr. Fire

puhas sound

eriti puhas sound
ei kõlba kuhugi
puhas sõna kui puhas leht
nii vaid valetame iseendile
paneme masinasse pea
nuppu vajutame
anname aja masinale rendile
ääre peal tunduvad kõik asjad lahtised
ilm täis inimprahti musta
ise oled mustim neist
kullast vöö ümber puusa
kekutis ja puhas leht
vot siit alles tuleb elumäng
puhas sound
nii eht




Mr. Fire

minu naine

istub lihtsalt
mitte sittagi ei räägi
lihtsalt




Mr. Fire

. viivitusega luuletus

nägu hakkab õhetama tõustes
hommikuti liig kiirelt oled mu
sammude järel on kaja vaikne
muusika siin kinni ta tasa

käib siin proov ja kuulata
kui hea see juba praegu tundub
vahel kõik peapeal

nägu hakkab õhetama
tõustes hommikuti liig kiirelt
oled mu sammude järel
on kaja vaikne
muusika siin kinni
ta tasa

siin käib proov
kuula kui hea see juba siin on
isegi kui kõik
on peapeal vahel




Mr. Fire

viimase minuti luuletus

ütlen kiirelt midagi
viimased mahvid suitsust
jalg rahutus rütmis
peab siva minema

kella tiksumine vaikuses
viimane




Mr. Fire

läbiastuv on kääne

astusid mu elust läbi
korraks istusid kamina ette
ja ma mõtlesin
et lähed kohe
aga ei
läksid alles siis
kui tuli kõrvetama hakkas




Mr. Fire
        kaasautor: kkk

igapäeva päev

olen kaelapidi ketiga
aheldatud hullu külge
kett on paar meetrit pikk
toa uks on pandud kinni
rusikad ja käed meil mõlemal
on ähvardavalt püsti
ringis seisame
kett on pingul
tiire teeme
jookseme
ja tean et seda
elu lõpuni




Mr. Fire
   

ei mäleta

kõrval seisis keegi
siin just oli
nägin
ah, ei näinud ka




Mr. Fire

rannarahva mees tahab jääda endale kindlaks

  




Ükskord olin tööl ühes heas kohas. Mõni aeg töötasin ja siis enam ei tüüdanud seal. Tore koht oli.
Nüüd teen ise tööd.




olen täiskohaga oma elus tööl
teen mis ütlen
omad vitsad elu palk
rahulikult teen ja toimetan
raskustes mul ümbrik
väike avanss
preemia ja lisatasu
minu elutöö
siin täis on kasu




Mr. Fire

Lüüme




Mul on meeles veel hommikused maitsvad võileivad.....
Ma ei teagi,
Võtan vist teise õlle,
Miks ka mitte.
Kere läheb veel heledamaks,
Hakkan kohe läbi paistma.....




Ülekerenaksis

13.09.1982




Ma sündisin sügisesse
Ja sügis jäi minusse.
Tema värvid jäid hinge
Ja lõhnad jäid meeltesse.
Tema rõõm jäi südamesse
Ja nukrus jäi silmadesse.




Ülekerenaksis

oled kohe kohal

oled kui pragu eluseinas
või tükk murdunud valget värvi
surmade eeskojas
lebad juba siin




Mr. Fire

kellegile

su mahesoe hääl
sealt kaugelt ja kuskil
kilomeetrite tagant
teiselt poolt linna
siiani kumab kui mingil väel
ei taha see nüüd...
minna




Mr. Fire

(27.03.2004. Kuressaare. M..M.. "Classic Cafe´s)

ole peaga mõtlev

peegelduvad iseendast
meie endi loomad
ära tapa looma
ütlevad targad




Mr. Fire

katkes

ämblikuvõrk katkes
silmasin luike
mu poristel
ihajõgedel

lakkas vist õitsemast
viimane lootusepuu
kui niisked juured
vettisid mu muremaast

kukkusid tähed
mu kallima silmist
süüdates laaned
kus lendlesin kord




Mr. Fire

jõulud

hani
kapsas
tee
jahu
Komeedi kommi
koera kuivtoit
aku vesi (autole)
rotimürk




Mr. Fire
        kaasautor: Heidy

sildub nõder

kell tiksub kajutis
tunde sööb
paadi ümber kumab kuu
meri ammu haigutavalt sügav
ja jälle
justkui paistaks sadam
kiil teeb merre õigeid lõikeid
see võib olla tuletorni vihk
kuulda kaugelt
vist on hõikeid




Mr. Fire
        (ühele kaptenile.)

elu pedandiga

duchiruumi kardinapuu ja selle kardina rõngad on ühtepidi, peenem ots allapoole
vaibaotsa ühe nurga ots on ukse poole
küünla vari alati on täpselt samal seinal
metsa ääres kaetud laud ei liigu, lõke on ikka kindlas kohas
raamatuid on riiulis väga palju ja kõik on täpselt oma õiges järjekorras
nina on täpselt õiges suunas püsti, käed osavad
jutt pole seinal sirge kui silmavaade on jutustav
ka arusaam pole arusaadav kui aru ei saa, arutu
kõik on täpselt selge ja kontrolli all
ja asjad on paigas
oma õige
koha peal
sa arutu
korratu




Mr. Fire

nemad

ma arvan, et lõpuks tulevad nad
mu silme ette kõik korraga
ja räägivad midagi
mu vanaema ja teine vanaema
mu vanaisa ja ta poeg ka
ja mu sõber
ja siis järgmine vanaisa
mu lapsepõlve sõbra isa ja tema ema
veel mõned sõbrad
ühe tüdruku sündimata laps
mu ühe sõbra reetlik hing ja teise ka




Mr. Fire

KAPO

keegi kurat kuulab pealt
ja see ei ole luulu
jälgib perekonda kuskilt sealt
hoolsalt meie kõigi lugu




Mr. Fire

nüüd siis alles

nüüd siis hakkavad alles
mõjuma
mu luuletused
eks




Mr. Fire

tühi on tegelikult täis

mu naise emakas
on siiamaani tühi
ja minu pea tänu sellele
on tarkust täis




Mr. Fire

meesterahvas

kunagi ei tohi kitse panna
kas paned või ei pane
see sinust mehe teeb
või ei tee
kunagi
enam




Mr. Fire

ajad

tõmbame siit piiri ja jookseme
lähme oma riiki tagasi
helmhelbe kuskil kivikuhjas
tagasi võidame


elame väga kummalisel ajal
vaikselt lepime kõigega
kummalisel ajal


kui isa  ütles ja vend näitas
ja vanaisasid olid tundetud
õde ei rääkinud
ema oli kohal


siis isa kirjutas tookord
ehk kui ja või kuid




Mr. Fire

kaherealine ja kasvav luuletus

karjuvad mööda minust jooksvad
näen neid uppunuid inimeste seas     (28.08.2013)
minu kuud ei ole lõppenud sinu aastas
ükskõik kui palju see meid ka laastas (30.08.2013)
öömõtted puudelt sisse sul langevad
kehaliikmed suures tühjas kangevad (08.09.2013)




Mr. Fire

Istun ja vaatan, jalg üle põlve




Järv vesikuppude roheluses kolletab,
Ei, mitte kevad, vaid sügis on see.
Hundinuiade tumepruunid sambad
Uhkelt seisavad vaikivas vees.

Madal päike teeb vaevalt pool tiiru, kui sedagi,
Ümber järve kuni puud jäävad ette.
Võimsad puud järve kaldal siiski püsivad veel,
Kuigi lehed kõik puistavad vette.

Vees pruunid sõdurid kindlalt seisavad,
Mõneks ajaks veel seisma nad jäävad.
Läevad päevad, tuuled hoogu juurdegi annavad
Kuni lõpuks nad laiali kannavad.




Ülekerenaksis

Sügisesoojus


 

Ilma päikseta pole jume suvel sel
Ja ei ole suve ka äikseta.
Kuid päike on soe ka sügisel
Ja sügis on soe ilma päikseta.



Ülekerenaksis

Õnnepruulija




Ahh, Sügis, kuis armastan sind ja su tuuli,
Kuis toidad sa mind, näe, luulegi huulil.
Igast päevast on võtta niipalju head,
Sellest rõõmsaima rõõmu ma pruulin, kas tead.
Pruulin rõõmu ja pruulin ka nukruse,
Veidi nukrust, sest selles on midagi...
Kesta, jää kauemaks, sust ammutan veel,
Ahh, pole elul viga mitte midagi.



Ülekerenaksis

 Mälu



Me elame täiega hetkes,
Möödunut ei mäleta
Ja tulevikku ei tea.
Ilgelt hea!

Mida põnevat meie elu küll kätkes?
Silm ei seleta,
Ja kinni ei pea pea.
Ilgelt hea?



Ülekerenaksis

Lööme kokku




Me lööme kokku, kui saame kokku.
Klaasid lööme kokku, pitsid lööme kokku,
Mõtted lööme kokku.
Aga kokku saame juba harva.
Aga kokku saame jube harva...
Arvan.




Ülekerenaksis

Sügise kollane sära varjab ta punakat rõõmu




Juba eemalt tundsin tema niisket lõhna, ja tundsin tema selguse kirkust,
Juba siis ma teadsin, et jällegi kord võtab sügis meie tunnetest võimust.





Ülekerenaksis

Kes käis pööningul?





Istun köögis pliidi ees, on vaikne.
Võtan pliidi kõrvalt kasehalu, löön kirvega tüki küljest ära, just siukse paraja tüki.
Võtan ka taskunoa ja hakkan vestma, vestan ühte lugu.
Vestan, vestan ja lugu hakkab juba mingit ilmet võtma.
Ei saagi aru kas on läinud vahepeal jahedaks või külmaks, aga otsustan teha tule.
Korjan pliidieest peoga suuremad ja väiksemad mõttekillud üles ja asetan pliidialla.
Võtan ka mõned peenemad halud ja asetan mõttekildudele peale.
Tõmban tiku põlema ja lähenen pliidisuule, mõtted võtavad hästi tuld.
Mõnus, hakkabki parem ja ma vestan mõtetesäras lugu edasi.
Lõpuks saab lugu valmis ja ma asetan ta lauale leiva kõrvale, pasteedikausi peale.
Võtan harja ja pühin ülejäänud mõtted ja mõttetused kokku ja heidan tulle.
Siis lähen trepist üles, lähen pööningule.
Lähen vaatan, kas kõik on korras, kas kõik on paigas, just nii kui olin jätnud.
Jõuan pööningu ukse juurde, uks on kõvasti kinni.
Tõmban ukse lahti ja lähen sisse, astun pööningule.
Ma saan kohe aru, et keegi on minu pööningul käinud.
Mingid uued asjad seisavad keset põrandat,
Vanad head asjad, mis ma olin sinna ise tassinud, on läinud,
Kes on käinud siin minu pööningul?
Mõned asjad on täiesti vale kohapeale tõstetud,
Mis oli enne seal, on nüüd siin, mis oli enne siin, on nüüd seal....
Aga uks oli ju kinni?
Juskui mina oleksin sügavalt maganud õndsa und ja samal ajal on käinud keegi.
Tulnud minu tuppa, läinud trepist üles minu pööningule
Ja hakanud seal heast peast minu asju ringi tõstma.
Mingid asjad on lihtsalt minema viidud, mingid asjad on asemele toodud.
Kõik tuleb ümber paigutada, asjad oma õigele kohale tagasi panna,
Rämps minema visata, kord luua.
Avan pööningu akna, võtan taskust prillitoosi, topin piibu, teen paar mahvi. 
Ohh, jään siia pööningule vist päris pikaks ajaks nüüd, võibolla kogu ööks.
Sätin üht-teist ja mõtlen....
Kes kurat käis jälle minu pööningul?
Aga võibolla ma lihtsalt ei mäleta?




Ülekerenaksis

Madalad laed






Mulle tundub, et laed jäävad madalaks
Ja ukseaugud.
Ja trepist alla minnes,
Ja bussi astudes.
Ikka pea õlgade vahel, pisut kuklas,
Pilk üles suunatud ja ärev.
Kas lähen vastu, kas riivan?
Ei, pääsesin ka seekord.
Vahel on selline tunne et mingi raskus vajub peale
Ja tundub, et laed jäävad madalaks.




Ülakerenaksis

magamiskoht

kõik hinges peegelsile meri
üle pika aja rahu sees
olen lihtsalt vahel inimestest väsinud
tahan seda eluudu näha
enda ees ja metsades

pole värelevaid valesid meres
siin ausaim asi ilmas ilma usuta
need maad on läbi käidud peeglil
vaikselt
sellel siledal




Mr. Fire
        kaasautor: Stinku

kaks sõpra ühest

kui selle sõbra ka kaotan
siis mul enam sõpru pole
üks mul neist juba hinge sulane
teine veel alles

siis keegi meist kummastki haihtub ka
selle viimase ees
sõprus jääb alles

õhku


me kolme vahele




Mr. Fire
       (Siimule, Bambule ja Mikule)

Eesti

tublid olime
juured jäid läbi kaevamatta
traditsioonid püsisid sees
äke ragises ja kokku kukkus
kuradi sunnitud orjus
kogu maailma kaardilt
võib vaadata ühte
väikest riiki kes
on järjepidev, raisk
ja õiges kohas
keegi ei tule enam meile vastu
siia jääme
meie endi maale




Mr. Fire

ahvile

hea elu peal inimesed segavad
röövlid ja vägistajad
romantika on ammu kadunud kõõrdsilmsusesse

ja kõik selle ümber ka segab koena
minus endas miski segab mind

tead küll neid 12 ahvi
ja kaklusklubi minu peas
olevas hoovis




Mr. Fire
        kaasautor: kkk

miks inimesi ei taha

miks sul oma daamist küllalt on?
[22:18:05] KKK: hoia kinni, ahv
[22:18:21] K K: õige elu on hukatus
[22:18:27] K K: õiged mõtted
[22:18:34] K K: sügavad sinus
[22:18:50] K K: läbielamine
[22:18:56] K K: mõistmine
[22:19:11] K K: elamine

19 August 22.20




Mr. Fire
        kaasautor: kkk

jahimees

panin ära lõigatud
metssea pea keema
liha silmad nina ära tulevad
saab vesinikuga pärast pealuu valgeks
enne potis seal laud lahti olid
hiljem kuumast kinni läksid
vesinik sisiseb luu ümber
sepis tuleb ümber kondi hoidma
küünal läheb sisse põlema
inimesel sündinud tapjaks
rahulolu sees
silmad välguvad
küünla visklevas helgis




Mr. Fire

aeg

see on sitt kohv hommikul
sandi pooleks läinud jalutuskepp
purju jäänud kaine mees
poleks nagu enam selle elutõlla sepp

üleajav kartuleid täis pott
või sissejooksev vesi paadis
seisma jäänud vana kell
kulunud käbiotsast saati




Mr. Fire

elu

oma parimaid naisi ei unusta
oma parimat sõitu teel
hetke kui päike tõusis või
hetke kus päike loojus
kõik on justkui sõrmenips
kõik käega võetud
ja peoga tagasi antud
ja õlgadega kantud
neid hetki elus ei unusta
neid kogetuid kogemusi
oma parimaid
oma hetki täis elu




Mr. Fire

persse minge oma usuga!

ma ei saa teha asju kui väljamõeldud sõbrad vaatavad
ei saa kuseda sest nad vaatavad
magada ei saa oma voodis. sest välja mõeldud sõbrad vaatavad
ka ülesse ei saa ärgata sest nad vaatavad
otse ei saa vaadata sest nad vaatavad
naist keppida ei saa. sest vaatavad
sittudeski tunne, et keegi vaatab
arvutist keegi vaatab ja telefonis
teisest ilmast keegi ei vaata
kindlasti kohe, mulle keegi ülevalt alla ei vaata
kohe kuidagi ei näe, näen vaid iseennast
sina nüüd sirakil ja minev
usku täis inimkoti
elu kirev




Mr. Fire

pole minu Alice

no tere Alice
oled sa minu imedemaal?
näed pimedas valgusvihus
suitsu looklemas üle mu õla
selja keeran pimedas
kui sina eemal tihud
suitsu lendab üle õla
alla kukub kuueäär
me vahel
värelevas valgusvihus




Mr. Fire

midagi sul ometi öelda

räti  tõmbad
ümber kitsa krae
su hinges kinni
isekeskne vaev


oled endast öeldes sa siin


ise ütlema midagi


pead selgelt ütlema välja



mis siin häirib
vastu su tegudele


räti tõmbad ümber krae




Mr. Fire

sügis

kusesin trepi pealt õue
vastu kivi
kusi sorises ja pritsis häälekalt
naine hakkas teises toas
ukse taga
külge keerates
paduvihma unes nägema
huvitav miks
ma peldikus ei kuse




Mr. Fire

muusikamaitse peremeesorganismis

kuulan vahel väsinuna vanakooli
vahel tõmban pilve seest
saarelt muusikat
mõned vanad trummid kuskil džunglis
vahel kiipide keel ja uuem aeg
iga stiili järgi teeks samme kui oleks partner
igale kirjutaks sõnad
sõnad temasse endasse
aga ühest ma aru ei saa
kuidas te klassikalisest muusikast
aru küll ei saa
organismid tuumaga




Mr. Fire

kannatamatus on Minul väär - mõni luuletus Teile inimlooma kauge äär

peab kirjutamas end leidma
on midagi lugeda siis
kurat koos
või ilma Teieta
seda õiget ausat paska
ja aina
jälle
kuni jaksad
ja kuni Mina jaksan
mitte lugeda
oma luuletusi
ja sinu elu




Mr. Fire

lähen väiksemaks

oi raisk kui väsinud
oi raisk kui erk
korraga siinsamas
korraga endast teel olles

kuradi kurat
minu sees ja teised need
kuradi raisk ma ütlen
see pole tegelikult

päris see




Mr. Fire

vist, neist kõigist kõige kallimale

uuuu, kuuled?
olen praegu puuhunniku kõrval
siin, meie tulevase maja platsil
uuuuuuu, kuuled?
olen oma metsast toodud puude kõrval
armastan justkui seda
vist või sind
siia tuleme!




Mr. Fire
        (Itale)

oled kile (jutukas ja kilehäälne. jutustav)

loomuliku radioaktiivse
lagunemise tagajärjel tekkivate
selgroogsete ja kahepaiksete
välimise lootekile
paremapoolse molekulimassi
sisemine
klimp
rohe-mädanik




Mr. Fire

pantvangidraama

keegi ei põgene siit
suud lahti
torud sees
varsti nad suitsevad
suust
ebaõnnestunud haarang
ka mõni paha vannub
kehad kukuvad lössi
vanas poes




Mr. Fire

tühi luuletus

kui tahaks midagi siin öelda
kedagi meeles pidada
kuhugi kaugele end mõelda
siis siin ei kirjutaks ma ridagi

pole ma siin ega seal seeski
loed ridu mis tühjad
välja siit ei vii rada, teedki
tuttav vaid su enda nägu
peegli tagumised põhjad

tühi nagu nätsumull




Mr. Fire

mäluga on sitasti

mis ma tahtsin öelda
mis kuradi asi see oligi
oot keelepeal on
mis asi see oligi
jajah meelde tuli
kas ei olnud siis nii
kurat
mis ma öelda tahtsin
jajah
ei

Mr. Fire

jänese varielu

püsib kenasti ta puuris
teiste hoida teiste teha elu
elu möödub pimedamas kuuris
iial pole näinud õiget melu

sööd mida ette antakse
kepsled siis kui öeldakse
pärast puuri tagasi pannakse
su mõtted sinu eest ära mõeldakse

oled jänes iseenda elu puuris
vahel tagakäppadele tõused
lehka ja sitta täis kuuris
käpuli tagasi siiski langed




Mr. Fire
       (VVM jänestele)

jänese elu

hüppas üle aia
jooksis suure
metsa poole jänes
tahtis paremaid lehti
või siis võililli
otse rebasele sülle
lõppes väikse jänku elutee
küll rebane saab
maistvaid jäneseid siit veel
kõhutäidet küllast
konte leiad rohelisi
hiljem mustast mullast
kõhutäide meil ju kõigil
siin algusest saati
kallim igast kullast




Mr. Fire
        (VVM inimestele)

käes on sitad ilmad

sügis on see
ärme sellest räägi
no ciao




Mr. Fire
       kaasautor: Helen

hüpates

ühel õhtul sõbra juures
lahjat, kanget jooki juues
kusehäda üles puues
ennast ohvriks sealjuures tuues
olen uues
moodsas kuues
endalegi üllatudes
pagen juues kamina kõrvale
et mitte härra Muusikule ette jääda


Ülekerenaksis

Tunne

Sõprus üle kõige ilmas tähtsaim väärtus minu jaoks
kuid iga kord millal nüüd Sind silman, mõistus justkui peast mul kaob.
Kui jällegi uus päev siis koidab, väljas tuuletu ning sajab lund
Sind tahaks kätevahel hoida, iga päev Sust näha und.




Ülekerenaksis

paugud taevas

hästi kotid kiiguvad
suu on linnupojal lahti
rõõmsad tilgad venivad
mööda kenakese tahti

ahter taevas ringe teeb
vöör tilgub nestest
iga rakk siin ihast keev
kõik see surmani
on kestev

Mr. Fire

hambaharjad

mis värvi võiks su uus hambahari olla mu topsis?
kui sa järgmine kord selle sinna paned kui siia tuled
järgmisteks ja järgnevatel kordadel
proua J ütleb: "mulle meeldivad rohelised"

ma arvan, et
ma armastan sind kõigist neist hooradest kõige enam!
proua J ütleb: "tead
sa ikka oskad
nii ilus ja nii nõme korraga ühes lauses
olla"






Mr. Fire
      kaasautor: kkk

kangsilmad kõhusohus

kiviloksuja ja toolitolm, ajapaine ja liniksebra
taskuräti nuga või rabakükitaja, taburetti lebra
lokskeere ning virv, silikoonist püstol või kangsilmad
sirge metsapiir ja sakiline horisont, vahutavad ilmad
elude arvutus on hingede lõige, sügavpuutuv hõige
ilmailuja või minev lugu, täbar eeskoda
lendpähkel ning häältunded, elu on loksuv lodja - kuid paigal
kirikuilmad või viskuvtunded, oleme kohal kohe
pimevõra, kausimõõdik ja hammastahm
sinu elu artikkel, mõõdu enda karje
küüne alt sügelev, puu oksalukud, sügavsalve
kakshälve, toruvalud, mõttetihnik täis tundmatuid
hõljutatud hinge hang või tilkuv moodne kehavärin
kahekeelekannel ja jõmmitallaja, su kõhu ebausk
loperdav tuul ja tulejuured, kangashinged kalendrisildil
eiletänaja ja paluvtaluja täna, otstes astuja ja otsas astuv
arusaamatu elunägija, kõikenägev arutu
keegi meist aru sõnagi ei saa
ei siin ega elustki paraku




Mr. Fire

mina + mina

minupuhul mitut hinge näed
üks hullunud pilgul sulle otsa vaatab
teine armsalt sulle pai teeb






Mr. Fire

elu enda sees

paistab kuskilt vaimuvalgust
hingetuba täis on vabadust
kuid varjusid tumedaid liigub
elutuli vaikselt väreleb
seisad uksetaga "Exit"
põgeneda tahad välja
iseenda elust
kustutada tühjuse
haigutava nälja




Mr. Fire

kui saad muusikust sõbra

muusikust pole sõpra kunagikui ise hõikab
siis alati olen kohal
teda aga kunagi pole kui vaja
kuradi muusik
ta eluvõõras helin
iseenda mitmekordne kaja
sellel tühjal laval
sõnad on laulu sees
mitte tegudes





Mr. Fire

kirju kirjapilt

ma peaksin midagi kirjutama
ma midagi siis teaksin
kõik ütlema olles siin
siin olles kõiki kirjutades kinni ma peaksin

end sinuta peaksin
teaksin su minuta lugusid
mu ümberkaudseid kodusid
sinu hoovide minuga logusid

kõike ütlema kui olen siin
kodus või kellegi hoovis
ümberkaudne või kirjapilt
sind kirjutan kinni siin peagi




Mr. Fire

litsimaja koristaja

litsimaja koristaja üksi istub oma toas
kodumasinatel kisub küljest juhtmed
koorib igal juhtmel otsad paljaks
võtab tasa olles sõõmu viina
hommik käes kui tööle asub
kõik põrandad pühib
prügikastid tühjendab
sätib sirgeks pildid seinal
toolid laua taga
iga stepsli täidab rippuva juhtmega
jooksma jätab vee
kõik litsid öösel
korisedes kukuvad
täna litsimaja puhas on
lõpuks tänu talle

Mr. Fire

sina

piirjooned pildi peal
hõljudes elu, surma piiril
seda tuld veega ei kustuta
kuul lendab tagasi rauda
pead päris palju tegema
et mina läheks hauda




Mr. Fire

kõik näevad meid nutmas

kikkis kõrvul kuulame
nii tülis, et küpsiseid lõikame
see siin paneb meil vere ringlema
põrr põrr väiksed vihaherilased lendasid
sa võtad minu põlve peal mu enda küünarnuki koha ära
ei ei ei sa võid samasse ritta kirjutada
ja nii sa iga kord mind uuesti raiskad
löö ikka klaasid kokku
mitte ära lihtsalt tõsta

saksofoni keha muusik tööhetkel lõhkas
see juba elukuntsnike liit




Mr. Fire and Mr: M. T.

Sinuga hingan

olen päris hingetu Sinuta
kõik võivad hingata
aga mina ei hinga
ilma Sinuta




Mr. Fire
       (Helenile)

seekord kirjutan

istun oma hämaras toas
oma kuradi läpaka taga
istun paigal ja sittagi ei tee
on ikka pask ja ajaraisk
see asi ikka küll
kõik reaalne jääb tundmata
läbi kogemata
kaon kähku majast välja ja
edaspidi käin ainult siis siin
kui vaja siia kirjutada
või pihku taguda




Mr. Fire

halli tooni telliskivid

kahe näpuga lükkan kardinad siit
vaatan elu mitmekülgsesse hoovi
ma kahe sõrmega kirjutan ka siin
vaimus või vormis siingi ma kinni
halli tooni telliskivi silmapilgu sees
halli värvi ka sinus endas telliskivi
ootab nagu raudset müürihaamrit
mis ammu uppunud on sogaveest
peaks varsti  kuurist vinkli tooma
kas ikka jääb see luuletus siin nii
nagu sinu ja ka minu hingemüüris
iga telliskivi nii ongi sirgelt seatud
seinal ripub mõni värviline maalgi
nurgas vilgub elusignaali majakas
mörti sinu ja teisegi telliskivi vahel
hallikas kui tormis lendav kajakas




Mr. Fire

elulagi

kõndisin päris mitu koridori läbi
enne kui sind nägin
olen nagu kolme jalaga loom
hüppan lakke
kõnnin mööda koridori edasi
oma elu laes




Mr. Fire

suur kui zeppelin

sina minu pooja
minu sõbra õde
selle luuletuse tooja
ära mulle ütle
et ma pole sinu
looja




Mr. Fire
       (Siimu õele)

uppuja

puhh ja äh ja oh
seitsme ametiga
põhja poole vajub
nagu leivapuru
jäljed siia jäävad
lapse mälusoppi
sinna mitme metsa taha
värske
külma veega
järve sisse





Mr. Fire

veel olin ärkvel

kõndisid läbi minu toa
mu tuba oli koristamata
ja ma kuulasin
Nick Cave´i




Mr. Fire
       (Helenile)

muutuv

mööda sind ringi uitan

mööda tänavaid su laual kõnnin
uusi uudiseid uurid mu seest
siit tuleb jänes rattaga
kaasas ahjuroobi ja kühvli elulood
olen päris tolmukübe kosmose sees
põrin norskava rinnus
lahti tegemata vana kast pööningul
niidirull täis ämblikuniiti
jänese teises käes
käed lahti sõidab üle eluküngaste


mööda su tubasid puhun
su enda mõtteid paitan, vajadusel edasi aitan
nagu iil või vana roostes nael
kuskil mahajäetud linna
mädanenud ukse sees
olen sellisena
nagu sina mind näed




Mr. Fire

naabrid

naabri teod mind ei huvita
tema tatid ärgu mind häirigu
ärgu minu aeda ronigu
võidu me ei kasvata, ei ehita
ei huvita ta reisid, suured teod
sõbrad, loomad, lemmikloomad
ta pere ega selle ajalugu
lihtsalt kokku sattusime
nende maatükkide peale
kõrvuti
ära siia tükile roni
veel kallis naaber
hoia end ja oma pere
minu eest




Mr. Fire
       (naabritele!)

kaks inimest kohtuvad, vahepeal käib korra kolmas ka

pikk jutt
hülgelutt
paras kutt
ilgelt imal tutt
õhtu jooksul väike vutt
ilge elurutt
märg tutt
lutt
lõpuks kutt
asi ongi mutt
süüdi
tutt




Mr. Fire

kusik

kas kuseme ka?
peldikus ja korralikult raputades
ja kuseme sitasesse potti!
mitte oma ellu!




Mr. Fire

õnnelik

sel hetkel seisis rivis tosin menti
ma ei hiilanud pihtasaamisega
aga haavu külge sain selt õhtult küll
põhjusega
sest radika küljes olnud minagi
siit sa ment ei kuule vastust




Mr. Fire

oled vait

kui ma iga loo venitaks pikaks
siis Te enam ei jaksaks varsti
enam üldse mu mõtteid kuulata
kallid sõbrad
Teid pole ammu mu hulgas




Mr. Fire

hoorale

jälle mingi hooraga
kokku jooksin eluteel
kui see pole sinu kodu
mis kolistad siin veel
linikut ei pese
pole minu perenaine
sinupärast polegi ma
headusest pakatav ja kaine
siin
omas kodus
oma laua taga
vaatan seda pesemata linikut
veel olen vaikne
veel olen vaga
vähe aega
veel




Mr. Fire
        (Helenile)

luuletuse võim

	Estonia 33 United States 18 Russia 15 Vietnam 15 Germany 12 Philippines 12 United Kingdom 2 Ukraine 2 Malaysia 1

üksik narkokaan

lebab prahi vahel maas
süstal ripub veenis
õndsus inimloomas taas
samas ripakil ja kreenis
rada ammu kadunud on silmist
puu otsa ronida ei jaksa
et kaugustesse vaadata ja leida
teed mis õige
kõik on nagu...
nagu vanas naljafilmis
elu õdus elu tore
kuni kätte jõuab kainus
siis ilmaelu  jälekole
jälle oma elus ainus
üksi otsib oma nõela
prahi vahelt
elu liivakellast
kuldset sõela

Mr. Fire










 

vanakooli vennad

ja kui me kurat hoiamegi vana elus
siis meil on vähemalt põhimõtted
pole vanalt ikka veel saamatud
ja maailma vigastavad
kinni lahti lahti kinni
nagu lind tõrvasel katusel
nokk sul tilgub mustast
aga mitte koguaeg vaid siis kui kistakse
sind sabapidi vahel välja
meie juurest hoia eemal
oma teod ja mõtted
oled seal eemal ja tilkuv
sinupuhul on siin ilmas
mõned võtted
ise mõtle sõna peale
tikud




Mr. Fire

üks teine sõber

korraks vaatasin diivani poole
vana sõpra nägin
teisel pool ta mind
veel ei oota




Mr. Fire
        (Siimule)

ole korraks nagu surnu

sõõmugi ära hinga
ära liiguta
ole paigal niimoodi väga kaua
lase ussidel sisse ronida
ära enam räägi
tühjust täis kui elutu
justkui
surnukuuris




Mr. Fire

selle pidin kohe ära ütlema

et kõige sirgem küünal põleb viimsis
eredalt minu haua peal
sest teist minusugust ma siitkandist küll ei tea
kui aga ainult siis kui
Sina minu
vaimu tead




Mr. Fire

Vaatasin telekat

see oli lame ja kandiline

siis tabasin ära

see ongi ju mandumine

Püüdsin neelata alla

aga kurku jäi kinni

pääsesin napilt

silm avastas kapi

Vaatasin kappi

mitte sisse vaid ust

kogu see pask

läkski mööda siis minust

Kapil olid ilusad hinged

ja mina olin tagasi toas

võtsin kapi pealt võtmed

pistsin taskusse load

Sõitsin minema linnast

kus kõigel küljes on hinnad

avatud aknaga üle punase silla

oli lihtne ja ilus ja luba et minna

Puhkan teist natuke
et saaks tagasi minna

Hilmur Paneeltubane

pole igatsust

käisid vahel minu juures
oli tore koht ju
siin minu juures olla
nüüd üksi oled
minust




Mr. Fire

elav ründaja

mul päris mitu palli
on lüüa väravavahile
ka male istub hästi
kaitset leidub meile kahele




Mr. Fire

emad

sissepannes karjuvad
väljavõttes samamoodi
karjuvad




Mr. Fire

must kass

teen sõrmenipsu
ja minu enda must kass
teeb mulle niksu
naeratab ja ära kõnnib
kusklit alla hüppab
see on minu
must kass




Mr. Fire

loe rütmis

kui täpselt sa ikka tead
käimisi inimhinge sees
mitu kriipsu risti tõmbad
mitut hetke hindad
assa raisk tuli
ei tulnud ka
lihtsalt mina olin
võin harjaga pühkida siin niisama
aga kühvlit ei tõsta
üksi oleme loodud siia seisma
mu sõber
üksik




Mr. Fire

seal

sina ei tea mind
mida igapäevaselt läbi elan
mida kogen korduvalt
kaua juba, kaua seal kuskil
üksi
iga korraga valusamalt




Mr. Fire

loojakarjajuht

kunagi töötasin kokana
lõin kena kunsti taldrikule
kohe see hävitati, söödi
välja varsti situti
kätega tehtud kaunike
kaua ei elanud
olen alati kätega loonud
viinud lõpuni
asju ja neid teisi asju
olen kui nii võiks öelda
looja

ja minusse ei pea uskuma
ma usun teie eest ise ära





Mr. Fire
       (kokk Markole)

olen luule

no tere kena lüürika
minu nimi on
iil mis täis tuuli
teeme midagi
meeldejäävat
kallis
lüürika




Mr. Fire

joonistus lennujaama uksel

juba väiksena teadsin
kuidas jooni vedada
punktist teise
asjast teoni
näha
aru saada
praegultki tean
vean nähtamatuid jooni
keegi teine ei
tea




Mr. Fire

vale ema

ja ütled oma lapsele
et pimedas ei näe ju kolle




Mr. Fire
       (Helenile)

mina

aga miks see kohe teine mina on?
see on lihtsalt mitmekülgsus




Mr. Fire

vahel

kui kahtled
hoia näpp sirge
päästikut ei puutu
meil kõigil kahtlused on vahel
omastarust mõte kõige õigem

ära aga õiget armulasku kahtle
lase rahulikult
ole kaine




Mr. Fire

põhimõtted

sõitsin ükskord linnast bussiga koju
istusin tagapingis nagu ka kooliajal
Musta Luige peatuses tuli peale kari tatte
kõigil telefonid mängudega nina all
kõik istmed olid korraga hõivatud
lauluväljaku kõrval tuli peale üks
kepi ja paari suure kotiga vanatädi
seisis bussis seal avaras keskkohas
käed värisesid, tädi kõikus
tatid ei teinud märkamagi et
anda istet, tõusta
bussis lahti tehtud aken undas
ja nii me sõitsime
tädi minu istmest kaugel
tatid tal ümberingi mängimas
tahtsin tõusta, anda laksu vasta kukalt mõnele
nii, et telefon põrandale lendab
aga iga tati õpetanud kodus on ju
"põhimõtetega" mees
siis kui nüüd vaadata nende meeste poole
siis näha nagu pole väga midagi
ei isa sõna, õpetust
põhimõtteid õigeid
sedasi hakkabki kahju eesti naistest
lohutust neile
õiged matsid on kadunud
aga Meie rahvast ei lohuta keegi
lohutama jäävad vanad
ja siis nad ütlevad
au meile




Mr. Fire

mähkmete reklaam

kui enda eest ei võitle
siis situd vahel püksi
igalpool aina põikled
jäetud kuhugi sinna
kaugele ja päris üksi

parem jookse esirindel
hooga niida
kõigega võitle
plusspunktidele juurde liida
sa tegudes nii kuradima kindel

kuid kõike paska saad
kui enda eest ei võitle
siis oled nagu
täis situtud
mähkmete reklaam




Mr. Fire

elan koos palgamõrvariga

vahel kui ma õhtul magades silmi avan
ja näen, et ta vaikselt toas liigub
siis ma keeran teise külje
jälle läheb tööle




Mr. Fire

jälle pudistan

ei viitsigi nagu
kirjutan siiski miskit
ikka miskit kere tahab kuulda
ikka midagi hing ütleb

luudagi ei liiguta
aidata võin kuid ei pea
hingetum kui hing ise
kõike täpselt elus tean

ei viitsigi nagu




Mr. Fire

olen kohale jõudnud

kõndisin eile läbi toa
keegi oleks nagu allpool kolistanud
aga mul pole keldrit
see vist lihtsalt ongi põrgu




Mr. Fire

Tirts on helimees

oled nagu väike koomiks
ruute, raame täis
nupud ridapidi
elu rohkem ära juurde hooli
keegi siin käis ja kirja pani
sisu sinul kirjutas
koivad pikaks sirutas

nupuni jõuab näpp
aga aru ei saa mis värk
on heliga neil meestel lava peal
omastarust kõik nad valmis sead
helimees Tirts
nupud peas ringi käivad



Mr. Fire
       (persekukkunud helimeestele)

luulud

keegi teiseltpoolt ust nügib
ära muretse
see on sinu hinges
kätte jõudnud sügis




Mr. Fire

viies kuu

säga vana mudakala
läheb alla lutsutama




Mr. Fire
       (Marilile ja Frejale)

luuletus

võin kirjutada lihtsa luuletuse
sellest kuidas tõmban piipu
sisse valan vee
üles sätin tule
peale panen rütmi
tunnen head ja õiget asja
puhub kevadtuul
ülessepoole on
iga linnupoja suu
taim sirgub päikse poole
ise valmis sätid toole
headele ja veel parematele
sõpradele
õigetele vendadele
vaatad taamal jalutavat eeslit
terassil istud
hüüjad õhku
kirjutada võin ka raskelt
aga praegult on nii
mind ärge lahti laske
hoidke nagu kullatükki
nagu väga rasket
aga
hea asi vist raske ongi




Mr. Fire

käin jooksmas

ma ühte rada ei jookse koguaeg
vahel hüppan kõrval metsa
oi kurat, keegi vaatab puude vahelt
korraks vaatab siia poole
läbi jookseb meie vahelt




Mr. Fire

kummiga püüavad ilusad

enne ikka pista sisse
kui välja hakkad võtma
jaluta ja mõtle
kas algav elu väärt on
neid kenasi ja
ümberkaudseid nišše

kas hüppab kaljult
või jääb paika
kõigile näkku karjub valjult
"mina jään ja olen siin,
minu teod ta vastu iialgi ei ole laita!"
ja sina kõike siis pead teadma

aga sittagi sa teda tead
mõtled mis siin kurat vale
oma liigutusi nead
pettusest imbununa näid nii hale

aga enne igaksjuhuks pistad sisse
ennast neades
katsud kutsuvalt neid tisse
välja valguvad kõik sinu vead need

kõik su vead valguvad välja öeldes
"kuradi naised, rsk!"




Mr. Fire

raamitu

hüpates üle mõttelise elu
aegajalt näed reklaami
koguaeg on võimas melu
inimkond asetatud uuesti on saani

oma mõtet hoiad kinni
oma elu ka


ära kunagi end lase
asetada raami




Mr. Fire

hingetu

vaata kuidas ma lendan
aga maha ei taha
nagu selgusetu kaine algus
ausalt tahan või ikka tahan

kogu õhk täis ausust
madalad ja kõrged lennud
ikka iseendas
ikka iseendas

otsid enda seest ja kaugelt
kummalisi sõnu
ausus sahiseb siin ümberingi
vahel hetk täis värisevat mõnu

hing käsi kui nad tiivad
edasi siin kannab
piirini sind viib ta
lendamiseks vajaliku annab

hing sul üldse otsustab
ja käseb
sind silmas ei pea
omaette tegutseb

teda sa ei nea, ei laida
vaid kui tagasi ta tuleb lennult
kiidad takka
igas lähenevas ohus aitad

samas ikka endal pead sa paitad
üksi




Mr. Fire

Selged sõnad sünnivad vaikuses
Kui on tahtmine võib kompida kõige pimedates hingekambrites
Eksida ja ennast leida teistes
Isennast otsia vaikustes ja peegelustes
Külm on võõras õhk mis rõvedalt haiseb ja lukustab kõrvu
Hirmunud hiire hauakivi najal paks kass naljalt peeru ei lase
Aegu hiljem ehk naeratas ja tundma sai ehk ka kerget süüd
Peeru vahele mõtiskledes...ma vist võisin eksida...

Hirm iseenese ees on nõrkus
Ei ole õigust võtta
Ei ole õigust suunata
On õigus olla ja hingata
Armastada ja vihata
Õigus olla

Ise
Kurb
Rõõmus
Kitsi
Lahke
Päike
Vihm
Loobuv
Lootusetu
Tärkav


Raskust mida kanda ei jaksa ei maksa pilgata
Armastust ei maksa pügada ja peale suruda


Ülo Ülevetepiibutav

hea inimene

kusagilt ei leia kodu
ükski tuli pole särav
gaasi võid vajutada, tee ei lõppe
ei oota ükski värav

tahad head inimeste seest
leiad ennast
mattund sohu
kulmukaareni rohelisest veest




Mr. Fire

oma hingega kahekesi

davai, teeme asja kähku ära
ma võtan jalust, sina kätest
kadunud on elusära
metsaäärde viime
raiub kuueks jupiks väikseks
eluteekond viimne

kurat, parem viskame ta vanni
hapet peale kallame
kanged kondid pehmeks saavad
selle inimelu tallame

vaikus haaranud on maad
kondid söönud koeradki
seljataha piilud
ega kuskil keegi liigu





davai, lähme jalutame veel
mööda inimelusi
keegi ikka on me teel
öö on sume, vaikne meel


surnul




Mr. Fire

3D luuletus

näed teda seal eemal pargis kõndimas?
no mina olen see kes teda eemalt vaatab
vahepeal on roheline aas ja  taevas




Mr. Fire

uni

niikui peale hakkab tulema
kohe torgi orgiga
orgiga sellepärast et unenäod on võimsad
käes on ebareaalsed hetked




Mr. Fire

tänapäev

oled nagu 3D sõber
vaikne, sõnatu
või hoopis mina olen nõder?
käes on juba tänapäev
ehitus on ilmas teine
ja sina mitmes mõõtmes oled
kirjalik ja kaine
läbipaistvalt tore
tundlik ja puutuv
minu 3D sõber
midagi siin
pole muutund!




Mr. Fire

tahad räägin ühe loo Sulle?!

no algas see nii
justnagu keegi ütleks siin
me kõrval seisaks praegugi
ära kolista
ole hästi tasa
tähelepanu paelub
kui sa pole vaikselt vaga
ära  räägi
sõnu hoia tagasi
midagi sul pole öelda!
"kõigi teiste pagasi "
see on sinu tunne siin kui oled põhimõtteid viiv
nii vaid jõuad kohta sinna
kus kõik inimhinged nõrgad
surmale sa viskad kinda
juhu juurde on sul  minna
abitu ja väeti
nagu elugi sul valmis säeti
sinujaoks see ongi riik
kõvad käepigistused
nagu omavahel oleks hapu viik
sõbralik ja haige
hoogu võtta kuskilt pole
sõbranägu kole
silmis äraandev läige
kihutades tühja poole
iga päev seisa silmitsi suurkujuga
hästi ja õpi
mitte paha tujuga ja mitte nagu sulle kästi
kolista nii, et sedanägu
neil kõigil peale tuleb hägu
ole enda eest ja seest ka väljas
märka
salvesta B kettale
nagu läbi kõigi valude ja tunde
salvesta ka C kettale
võtku see või mitmeid tunde
elu võta nagu hetke
viska suurelt luule õhku
mõtle nagu vanamees viskab maal seal põhku
kogu pildis mitu elukogend retke
kolinat siit kuulda pole
hein on sahisev ja kuiv
aga ära ole
vaatepilt nii kole
tühjusesse vaatav
surnukeha tuim




Mr. Fire

reklaamiinimesed

kes see ütles, et ma ei ole tapnud?
võtnud väikest hingegi
või suurt
ühte sõna, ühte liigutust
oh, poliitikud ja sportlased
te väikesed




Mr. Fire

kõige suurem sõber

oled minu vanaema
sinu toas oli Leopold
ja perekonna ring
kasse täis oli sõbra hoov

nüüd läbi telekanali võid lennata
me teadus ja ekraanid

oled teadus või oled kana
kasvõi noorelt vana
ja sinu sõbra õud
nii põnevaks ja rikkaks laupäeval saab

kui sulle sõbrad külla tulevad




Mr. Fire

Oravakesele

sina oled karge õhuvool
mu sügistes ja ilusates puudes
mu suurim hool
mida olen näinud

sina kiigud minu sees
naerul mõlemal on näod
oled nagu minul külas
ja mina sinul

minu küljes ripub sinu kiik
hoogu teed ja naerad
armastust on täis
me mõlemate taevad

Mr. Fire
        (Helenile)

keegi teine vaatab
minu silmade seest
kasutab ta minu kõrvu
asju teeb ta minu eest
liigutab mul käsi
suureks teeb mul suu
enne teisi iialgi ei väsi
kõigil valusad on luud
aga põhimõttest hoiab kinni
paremini kui
minu teine lodev mina
asju teab ja targemakski saab
ebameeldivale peale
tõmbab lina
tunne seda minu teist mina
ole ärkvel
kõrvad olgu püsti
omi mõtteid
tead vaid sina


keegi teine vaatab
seda valget lina




Mr. Fire

ela hästi sõber

võibolla sellepärast kirjutangi
et jälg jääks järele
minust kui ma elasin
nagu minu kallist sõbrastki
mälestused kummitamas
olen kord minagi
ei hoia me enam tugevalt käsi
ei toeta õlga kummalgi
oleme lihtsalt siin sõnade sees
teistele ja ennekõike endale
ela hästi mu praegune sõber
hoia end ja mindgi
küll kord sind meeles pean
mind teiselt poolt näed
tunned jälle käte soojust
igapäevast nead
ja kui nüüd samme lõpu poole sead
siis aru saad ja mõistad
et olime me koguaeg ju siin
sammud rõõmsad
huulil elujaatav viis
sinuga ma panin
täpi peale i´d
elad hästi minu sõber
oled minu hinge sõber
ela hästi
minu
kallis sõber




Mr. Fire
       (Siimule ja Mikule)

Mina alles tulin mingi tunnike tagasi
Minevikku
Homne ei jätku kui tänane ei alga

Gustav Ustapaugutav

Paneme kaminasse küünlad

Nii saab sooja
helgib klaas
silmavett on täis
kaksüksik vaas

liigapalju niite
jookseb igas suunas
haarata ei jõua
kuigi usu, et sa suudad


Heiki Kelbasberg

mjauu

need kardinad
on minu vaenlased


        (Suzie Q ´le)

Hermeetilised hetked

Tere, palun, nägemist, head õhtut, teie arve, oi tänan, kena ilm

kopterid tegid ansambli
piraadid tegid pulgakommist lambi
head käed elustasi vahva ahvi
kolm päeva möödus ilma hermeetiliste hetketeta

vaibale kogunes tolmu
meie endi ihudest
vagusid süvendasime näkku
rõõmuhetki ajavakku




Holger Kübarvile

toolil istuja lugu

toolil istud
ise vaipa alt selt kisud
toolijala naks
ajab hirmu peale pisut

olematuid kujusid lood
ise nendega koos jalutad
aegajalt justkui mingid hood
oma elu kuhugile kallutad

loomi rohkem näed teistes
kui enda sees
käed taskus seistes
maski peidad kõigi eest

aga ikka istud tooli sees
pehme üsa sinu ümber
mugav nagu kalal vees
miskit üsas kujuneb

klaasi lõikad
kuigi ise oled kilest kasvohoone
inimesi inimtühjusest sa hõikad
tühi nagu süstal soones

rütmi pole, viis on kadund
oma kaugeid mõtteid
juba ammu
Meist ei adu

suur täht sul rütmi ajab sassi
oli rida või siis lõpp
peites enda sisu vassid
madalamaks vajub sinu enda riigi lipp

ikka istud tooli peal
tahad mugavusi, tahad rõdu
oma loomi  külla kutsud seal
olemine võlts ja õdus


uuuuuh ja jeeeee
kandma paneb püksivöö
kuskil keegi pole sees
hinge endalt seest sa sööd

tundeid ohjata ei oska
püksikummid lõdvad
ja peal ei ole vööd
ja siinkohal ma hakkasin mõtlema, et mina ju persse küll, ei mõtle! mõtleb see toolil istuv mees ja ta mõtleb minu eest. mõtleb läbi kõik kurvad mõtted ja ka tühjad mõtted.ja siis kui ma olen mõtetest tühi siis ei ole enam ka mind enam alles. on ainult üks liikuv kest. nagu vana lõõtsa nahk. ja kui ma olen lõpuks vana lõõtsa nahk, vot siis ma alles näitan Teile! näitan kuidas peab elama! kuidas peab elama, vana lõõtsanahana.




jälle lugu minu sisse viis
olid kinni nagu toolil
esimesed sammud siis
kui ennast avastamas voolid

voolid kõike ringipidi käivat
ka kandilist ja vastupidist
ninaeest ei näe
iseendast sa ei hooli

lihtsalt istud oma olematul toolil




Mr. Fire





















 

krigisevad hambad ja haudunud on munad

kõndisin ma eile
mööda rannaliiva
paljad persed taeva poole
ajasid mind kiima

kõndisin ma ühe otsa
vantsisin ma kaks
kerad punased ja haudund
otsa lõppes jaks

vanamutt seal nägu hapu
vaikselt kuseb merre
istun, mõtlen, sügan kukalt
judin tuleb kerre

ei siit saa naisi, aitab jamast
päike paistab silma
munad lükkan püksi peitu
ära jooksen linna

linnas kohe teine jutt
baarist kostub lärmi
uksel kakleb tuttav kutt
ei siia keegi tule järgi!




Mr. Fire

Suzie mõte

Suzie vaatab haigutavat musta prügikotti
võib-olla sealt kõik kollid tulevadki sinu pähe
ah ei, tegelikult kujutad mind ette
ja mind ei ole vähe

mind sa ei näe, ei kuule
aga tunned kuskil kaugel kukla taga
üksi olles hammustad sa huulde
mõtled kas ta minu sees on tasane ja vaga

oled järje kaotanud ammu minus
teeskled olemust kui tegelikult olemas sind pole
sõnu ritta sead kui luuletaja
elu huvitav ja tore

endas ringi peale teed ja kaks
iga sammuga ümber enda tiiru teed
peagi otsa lõppeb sinu jaks
ja alla viivad eluveed

oma elu ankurdasid kinni
valel ajal, vales kohas
loksud paigal, lipp on maas
paska aina mööda vohab

oled lihtsalt üks nende kõigi mõtete seas
väike mõte Suzie peas

Mr. Fire

samal ajal Koplis

valge vihmavari maas
kõrval kuuris uks on lahti
midagi siin juhtub taas
põõsad täis on prahti




Mr. Fire

veel sündimata tütrele

sinu nimeks kord saab  Arabella
tuled siia kõigi meie juurde
metsa pool siis löövad kellad
astud eluvankrisse nii suurde

teadmisi saad õigeid liikumiseks eluteel
siin jalgadega kindlalt seisad maas
su rõkked ilma üle suured
ka tormiga purjetad sa suurel veel

oled ühe röövli tütar
kes läbi eluvete seikleb
otsid, avastad ja jagad
sa sisemuses justkui kõnnid
hõõguvatel sütel

ka silmist sädemeid sul pillub
tuld täis su hing ja kere
kedagi ei jäta külmaks
vemmeldama paned viimse vere

metsas kiigud päiksetõusul
kollane on kõrval aas
headuses siin ringi liigud
isegi kui oled põlvini sa maas

oled ühe röövli tütar
oskad merelt maale tulla
randumine on sul selge
tulevik nii kuradima helge


oled ühe röövli tütar




Mr. Fire
       (tütrele)

ilus suvehommik Lasnamäel

kõndisin varajasel suvehommikul trammi peale
Lasnamägi oli vait
väga varajasel trammil polnud peale ühe vanamuti kedagi
sõitsin linnapoole alla
tööle
eksnaine jäi kuhugi Lasnamäe vahele
oma tuppa magama, päike seinal varje madalamale liigutamas
just sellel hetkel kaotasin vist usu sellesse kuradi armastusse
kõndisin edasi, kõnnin siiani
lükkab ka päike seda varjujoont siiani edasi
ja Lasnamägi kurat seisab ikka seal päikese käes
mina enam trammiga ei sõida, äärelinnas ei käi
päikese varjujooni aga näen siiani liikumas
just varjujooni näen




Mr. Fire
        (Edele ja Heidyle)

tänasel ajal meil enam ei peegeldu

vaata kuidas haige laps istub
vaata kummutikapi klaasi peegeldusest
kuidas ta istub teises toas
korraks meelde tuleb midagi lapsepõlve meenutustest
päike särades paistab seal kummutil
justkui lapsepõlve toas
kus olema kõik peaks korras ja terve




Mr. Fire

ostukäruga kõik siin käivad

mõni meist vabalt elada võiks poes
trellid akendel, et kaup jääks inimeste jaoks
sildidki on ritta seatud siin
igal uksel oma nimi
kaupa jagub, mis on päris soe
müüja koguaeg on sama, töötab 24/7 siin
"meie maiustusi maitske!"
külajutte kuulab, klienti kuningaks siin peab
ärge kaasamõtlejat siin laitke
siis igaüks nii sammud
siia tagasigi seab
hinnad sõbralikud, soodsad
kui kusta oskad kenasti ja poe taga
siinset valvekoera enam-vähem tead
kui korv on täis siis tiiru teed
sammud ära sead
et tulla tagasi
koos käruga




Mr. Fire

dialoog teise Minaga

oi kui tühi lage plats
tugev tuul ja haigutavad augud
kas kaotan siin kõik mille kunagi sain
või õpin ma sammuma kindlamalt siin
pole auhindu ega suveniire
ise mööda oma jõge aerutad
ei sa uppu, siine elu selgeks saab sul ruttu
õpi sulgema suud kui keegi saadab silmakiire
olema targalt loll kui siine seda nõuab
kodu pole, mööda jõge rändad ringi
kuulad sahinaid ja vaatad haigutavaid aukke
unustad oma just kogetud piinu
oled ahne jälle aerutamas edasi
kuhu iganes su rännurajad viigu
horisonti keerad vertikaali
omast arust rahuldusi saad, orgasmiks seda pead
tegelikult kaugele jääb kõik sinust siin
istud all, kuigi võiksid olla üleval
ennast ainult unistades ära siit sa viid
oled kinni nagu ankur merepõhjas
midagi justkui kinni hoiad aga mida seda sa ei tea
oled iseenda ankur ja ka laev ja merevesi mis lüli vahel loksub
kinni iseenda universumis ja peas
jälle järgmisi kostüüme selga sead, sõjaplaane pead
parem vaata kuidas jõgi kuivab siin sinu enda sees, vaata lähedalt seda kõike
  

võid vaatata ka tühja platsi ja olla võiksid üksi siin
paljusid meid on siinsete seas
mind ja sind ja sind minu sees
ja dialoogi pead sa hoopis teise minaga
nüüd just tegid minus ringi peale
aga meelde ei jäänud miskit
oled alguses tagasi
hakka parem heaga




Mr. Fire

Siim on tegelikult Mr. Fire

Siim must tihti välja ütleb
ta minust kasvab siin
sätib, klõbistab ja karjub
enne  mõtleb

minu Siim




Mr. Fire
       (Siimule)

mustrilooja

mu peened noodid ja nivood
vahel mäletan
vahel leian tee koju
aga mida mõelda
nootidest mis peened
ja need kõrkjad nivood
koju ei vii vaid mujale
mu otsivad ükskõiksed
avastaja hood
kõigile teistele arusaamatud lood
vaibamustrisse ma imbun
vaikselt vaatan alt
igat sinu sammu tunnen
enda omi meenutades
vaikselt kinni võtan kannast
sul
aga ikka on mul järel
mu noodid ja nivood

ma mustri vahele saades kasvan
siin pole sulgudes ühtki lõppu
su kannad mu peos, su hing teada
mustrilooja teab




Mr. Fire

Samblasöödikud

mööda metsa jooksis põder
tema elu oli sassis
tema isa oli nõder
ning emale ta aina vassis


vassis kuidas ta
endal korralikult kapju lõikab
koju sammalt korjab ka
õhtuti õde väikest koju hõikab


kuid tegelikult ainult vassis
tema suust vaid kostus vale
ta naabripõdra juures passis
päevast päeva käis neil male


tal isa oli alkohoolik
see ikka kodus sumises
ei iial laualt puudunud poolik
sel hommikuti pea vaid kumises


ta ainult õega läbi sai
kuid ka õde vähe külas käis
teda ootas mets - suur ja lai
kas seal venda näeb, eks näis




Mr. Fire

nüüd olen mees

panin mütsi pähe
ja muusika käima
rihma kinni
ja kella käele




Mr. Fire

tagasiteetu

ei saa üle pilvitust ilmast
ja vältimatu on surm
pisar voolab välja silmast kui sind tabab saatuse
hukatav hurm


tihti sind hüljatakse sinna
kus looklevad lõputud teed
endaga kuhugi sealt pole minna ...




Mr. Fire

tuuled mu juurest sulle
suudluse viivad
kannavad sinuni teda
armastuse tiivad

kurbuse võtad
kui kinni ta püüad
sind armastan ma
mulle tagasi hüüad




Mr. Fire

Bukowski litsid

meeldinud mullegi alati on
need kõrvaltänavad
ja litsid
kusagile hulkumas lihtsalt
see värv mis neil
silmad justkui
suureks teeb
romantika mulle vist ongi
ja kaotus
käega jälle on
katsutav
ja ootamas taas
baaride
pimedad nurgad




Mr. Fire