kui sa oleksid

sõrmel kulunud ja katki läinud nahk
sõrmuse all
kõiki asju justkui elus proovinud
samas ringi käinud pole
nahk nagu seinal
mütsi hoidev sarvejupp
kui sa oleksid kuulikindel klaas
kas sa siis mingitmoodi puruneksid
oleksid nagu raadiojaam
kus ühte ja sama ainult tuleb
kui sa oleksid mu vanaema ja elus
ma paneks sulle nimeks Äti
väga väiksena aknast vaadates välja
oi ma paneksin




Mr.Fire

võib-olla olen päästeingel

võib-olla pärast surma ei ootagi mind ees midagi
jäävalt korduvat ja koledat
võib-olla ma olen ingel hoopis
järelvalve ohvitser
mingi ülesande täitja
või jumal ainult teab kes
võib-olla ma vaatan teatud inimeste järele
suunan neid ja hoian ära õnnetusi
olen nagu kaitsev ingel
peaasi, et edasi teis elan


võib-olla sellepärast ma elu jooksul
ei näinudki kordagi
vaime, kuradeid või ingleid
sest olin juba nende seas ja valitud
kui vahel oligi midagi
siis oli see halb millega ma võitlesin
kahju ainult et
ta teile liialt lähedale vahel jõudis


kõik meis endis siiski alles jääb
räägitud on küll
nüüd on tegude aeg
oli mis oli ja on mis on
peaasi et edasi
teis elan




Mr.Fire

on mul rongijuht

rong kihutab ja koliseb
kõrgeks kasvanud on põõsad
all orus keegi kõnnib
kepp väsinult on käes
ja moon on üle õla

hoopis teises kohas
rong sõidab vastassuunas
rööpad kaikuvad alla oru poole
üksi teise rongi suunas

paar poissi panevad oodates
rööbastele münte
rongid mõlemad kihutavad edasi
sedasi teineteise suunas

läbi riikide ning miilide
ja enne seda kui need kaks rongi
kokku lahmatades löövad
tuleb see kel moon on üle õla
käsi keppist villis
tõmbab alla rööpavahetuse kangi

kaks rongi vahetavad teed
poisid vaatavad õhukeseks litsutud münte
möödasõidetud eluteid




Mr.Fire

"Esimene tulemine"

luuletajad peavadki ammoniaaki neelama
pea on püsti
aga kusehais on ninas
ja see on kõigi teiste arvates
võrdne või rohkemgi sest hingest
uksel tagapidi
kirbuloomal ja lihtpidi
luulõ
ja temapidid
pidid sa ütlema
luule
mr
õ




Mr.Fire