Just praegu sain ma aru, et ma ei taha elada suures linnas või mistahes linnas ja kui tõsisemalt järele mõelda, siis tahan ma elada kas põldude vahel või metsa ääres. Kasvasin ju üles põldude vahel.

Mäletan küpse rukki lõhna ja kuidas tallasime salaja teed kuldses rukkis soojadel augustiõhtutel ma mäletan

Ma tahan elada seal kus saan ronida puu otsa

Ja muru tahan niita ja vikatiga rohtu

Kuigi mulle siblimine ei meeldi tahan ma kasvatada kanu et nende munadest maitsvat süüa teha ning sibulapealseid tahan ma kasvatada

Tahan koos nahkhiirte, vareste, suitsupääsukeste, koerte, kasside, põrnikate, kodukakkude ja rohutirtsudega hilisõhtusööki õues teha

Koduõlut tahan aidaall teha

Aidauksehinged tahan esiisadekeldriaugusepikojas taguda

Päris armastusesepise tahan seal taguda

Tahan laulda ja tantsida paljajalu märjas rohus ja vanaisa akordionit tahan mängida

Tahan koduhekiarooniatest veini teha ja noortest rabarberitest

Pihlakamarjadest tahan detsembrikuus teed teha

Ja sügiseti tahan kastanimunadest loomi meisterdada
Paekivilahmakast kettaga tahan sõpradeseltsis mõõtu võtta
Ja raudkangiga sama odaviskes, lihtsalt naljaviluks, et tajuda meie mängulisust
Tahan vastu tahtmist punaseid ja musti sõstraid korjata
Ja tikreid
Tahan päikesetõusuni lõkkeääres heade sõpradega istuda ja lugusi rääkida
Kitarri tahan mängida
Unistada tahan ja tahan olla olemas oma kõige kallimatele
Tahan olla armastatud ja tahan armastada
Võibolla on see kõik mul juba olemas, aga ma ei saa sellest aru
Võibolla, ehk….
Vahel olen ma nii nukker, et võiksin vabalt olla rõõmus







 Ülekerenaksis