Sina lõpetad selle hulluse

mul on Sinuga hea ja
samas nii raskelt tunnen end tühjana
Su suurus ja hinge tarkus
mis tärkab ja õitseb ja elab ja kasvab
tunnen väiksena end
nagu äädikapuu all päikese poole püüdlev väike ristikheina leht mis risti
tahab sirguda päikese poole
ja Sinu moodi suureks
tunda neid värve mis nii rõõmuküllased
maitsvalt lihtsad
ka siis kui raske on sirguda
hingata rahulikult ja sirutada end Sinu poole ning kõike tunda koos
teha tuleb ja puhata ja teha ja puhata ja sirgudes teha ja siis vahepeal natuke puhata uuesti
kasta tuleb
sajama peab üle
kallaste tõusma ja siis vaibuma
jälle suuremalt sisse hingata Sinu kõrval
mu vihm ja udu
mis tekib nagu filmis me põldude peale
unustada joosta
leida ülesse
Sa oled uskumatu äädikapuu
seal vihma käes kirjutades
avades mu headust
minu üle
Sulle




Marisele

Mr. Fire