davai, teeme asja kähku ära
ma võtan jalust, sina kätest
kadunud on elusära
metsaäärde viime
raiub kuueks jupiks väikseks
eluteekond viimne
kurat, parem viskame ta vanni
hapet peale kallame
kanged kondid pehmeks saavad
selle inimelu tallame
vaikus haaranud on maad
kondid söönud koeradki
seljataha piilud
ega kuskil keegi liigu
davai, lähme jalutame veel
mööda inimelusi
keegi ikka on me teel
öö on sume, vaikne meel
surnul
Mr. Fire
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar