toolil istud
ise vaipa alt selt kisud
toolijala naks
ajab hirmu peale pisut
olematuid kujusid lood
ise nendega koos jalutad
aegajalt justkui mingid hood
oma elu kuhugile kallutad
loomi rohkem näed teistes
kui enda sees
käed taskus seistes
maski peidad kõigi eest
aga ikka istud tooli sees
pehme üsa sinu ümber
mugav nagu kalal vees
miskit üsas kujuneb
klaasi lõikad
kuigi ise oled kilest kasvohoone
inimesi inimtühjusest sa hõikad
tühi nagu süstal soones
rütmi pole, viis on kadund
oma kaugeid mõtteid
juba ammu
Meist ei adu
suur täht sul rütmi ajab sassi
oli rida või siis lõpp
peites enda sisu vassid
madalamaks vajub sinu enda riigi lipp
ikka istud tooli peal
tahad mugavusi, tahad rõdu
oma loomi külla kutsud seal
olemine võlts ja õdus
uuuuuh ja jeeeee
kandma paneb püksivöö
kuskil keegi pole sees
hinge endalt seest sa sööd
tundeid ohjata ei oska
püksikummid lõdvad
ja peal ei ole vööd
ja siinkohal ma hakkasin mõtlema, et mina ju persse küll, ei mõtle! mõtleb see toolil istuv mees ja ta mõtleb minu eest. mõtleb läbi kõik kurvad mõtted ja ka tühjad mõtted.ja siis kui ma olen mõtetest tühi siis ei ole enam ka mind enam alles. on ainult üks liikuv kest. nagu vana lõõtsa nahk. ja kui ma olen lõpuks vana lõõtsa nahk, vot siis ma alles näitan Teile! näitan kuidas peab elama! kuidas peab elama, vana lõõtsanahana.
jälle lugu minu sisse viis
olid kinni nagu toolil
esimesed sammud siis
kui ennast avastamas voolid
voolid kõike ringipidi käivat
ka kandilist ja vastupidist
ninaeest ei näe
iseendast sa ei hooli
lihtsalt istud oma olematul toolil
Mr. Fire
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar